„Kas ma hakkan surema?!“ on põhjalik ja samas humoorikas käsiraamat meist igaühes peituvale hüpohondrikule. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse kardioloogid Christopher Kelly ja Marc Eisenberg kirjeldavad kümneid sümptomeid ja annavad nõu, millal rahulikult võtta, millal perearsti juurde vastuvõtuaeg panna ja millal kiiremas korras EMOsse pöörduda.

Paljud sümptomid võivad osutuda väheolulisteks. Tõenäoliselt ei ole kinnine nina märk vähist. Ent vahel ei ole peavalu vaid ajutine piin, see võib viidata tõsisemale tervisehädale. Internet pakub küll rohkelt teavet, kuid sealt leiab ka väärinfot, mille tõsiseltvõtmine võib kaasa tuua soovimatuid taga järgi. Autorid käsitlevad kõige levinumaid hädasid, alates seljavalust, tursetest, rinna valust, kõhukinnisusest ja unustamisest kuni kurnatuse, löövete, õhupuuduse ja nõrkuseni, ning annavad otsekohesel, kohati koomiliselgi viisil nõu, mida ette võtta.

Kes meist aeg-ajalt ei mõtleks, et nüüd on küll surmatõbi kallal ... Kui kõik hädad tunduvad korraga ründavat, on hea kätte haarata asjatundjate raamat, kes sümptomite täpsustamise järel mõistlikku nõu annavad, kas võtta rahulikult, registreerida end perearsti vastuvõtule või suunduda kohe EMOsse.
Kui see, et kontoris köögikraani solisemine sunnib iga kord samme WCsse seadma, juba häirivaks muutub, tasub vaadata, mida autorid, Columbia ülikooli meditsiinikeskuse arstid Christopher Kelly ja Marc Eisenberg selle kohta oma muhedal ja tervemõistuslikul moel kirjutavad.

On kirjutamata reegel, et kellegi tualetikombeid on sama ebaviisakas kommenteerida kui tema kehakaalu või poliitilisi vaateid. Küll sa alles istusid seal kaua – on’s kõik ikka korras või? See oli vist juba neljas kord täna õhtul? Mitte keegi ei taha seda kuulda. Ausalt.
Ent võib-olla kõndisid bossi kabinetist juba viiendat korda mööda ja asi hakkab piinlikuks kiskuma. Kas peaksid talle jälle viipama? Möödudes lihtsalt põrandale vaatama? Sina tead, et pissid palju, nemad teavad, et pissid palju, aga küsimus jääb: miks sa pissid palju?
Sage urineerimine, tuntud ka kui polüuuria, võib varieeruda kergelt häirivast nuhtlusest kuni tõsisest haigusest märku andva sümptomini. Suurem osa inimesi urineerib kuus kuni kaheksa korda päevas. Kui sina teed seda sagedamini või kui pead öösel mitu korda käima (selle nimi on noktuuria), võib asi olla selles, et lihtsalt jood liiga palju vett, kohvi või alkoholi. Teisalt jällegi on võimalik, et sul on diabeet või neeruprobleem.
Nii et kas broneerida lennukis alati vahekäigu-poolne koht? Käia töö juures vaheldumisi mitmes tualetis, et keegi ei saaks sinu tillukese põie kohta märkust teha? Või saad sa midagi ära teha, et vool väheneks ja põis saaks puhata?

Võta rahulikult
Sa kaanid kohvi või vett
On üsna ilmne, et suurtes kogustes vee (või mõne muu vedeliku) joomine põhjustab sagedast urineerimist. Vale on ka see, et pead jooma kaheksa klaasi vett päevas – keegi ei tea, kust see number on võetud. Palju mõistlikum eesmärk on vältida janu ja hoida uriin kahvatukollane või värvitu. Alkohol ja kofeiin soodustavad veelgi uriini tekkimist, mis selgitab ka, miks baaris tualetijärjekorrad sulgemise eel nii väljakannatamatult pikad on. Püüa vähem tarbida, eriti enne uneaega.

Emakas ei austa põie isiklikku ruumi
Raseduse ajal hoiab keha endasse vedelikku, et pisikest selli sinu sees toetada. Kui hormoonide tase muutub ja vedelikuvajadus niisamuti, siis võid avastada end märksa sagedamini vetsu vahet kõndimas. Veelgi enam, kasvav emakas sõna otseses mõttes surub põiele ega lase sel lõpuni täituda. Selle tulemusel pead põit sagedamini tühjendama, kuigi neerud toodavad endiselt sama koguse uriini.

Sa võtad uut ravimit
Mõned veetablettidena tuntud ravimid (diureetikumid) ongi mõeldud selleks, et uriini väljalase suureneks, kuna see alandab vererõhku. (Omamoodi võiks öelda, et sa pissid verest liigset vedelikku välja.) Lisaks võivad põit kontrollivate hormoonide taset mõjutada vererõhuravimid ning depressiooni ja ärevushäire raviks kasutatavad preparaadid, muutes õigeaegse tualetti jõudmise keeruliseks. Enne ravimite võtmise lõpetamist või nende vahetamist konsulteeri kindlasti arstiga.

Registreeri end arsti vastuvõtule
Lisaks tunned kogu aeg peapööritust ja/või janu
Liigse vedeliku väljutamine on normaalne. Normaalne pole, et kused nagu võidusõiduhobune, kuni vedelikupuuduseni. Kui selline asi juhtub ja sa ei võta mingeid vastavaid ravimeid (nagu veetabletid vmt), võib tegemist olla diabeediga. Selles seisundis on sinu veres nii palju suhkrut, et neerud toodavad sellest vabanemiseks rohkem uriini. (Proovi uriini maitsta, et teada saada, kas see on magus… nali.) Selle tulemusena on sinu keha pidevas janus ja püüab kaotatud vedelikku asendada. Mine arsti juurde, et teha mõned vere- ja uriinianalüüsid. Kui tunned tugevat peapööritust ja väsimust, hoolimata sellest, kui palju vedelikku sa jood, peaksid minema EMO-sse.

Uriin niriseb ja sedagi ainult siis, kui sa kõvasti pingutad Mehed, mäletate aega, kui võisite oma nime lumele kirjutada? Lausa nii täpselt, et ka T-d said kriipsud peale? Kas nüüd tundub, nagu kasutaksid sa kirjutades morsekoodi? Süüdista selles oma eesnääret. See ümbritseb ureetrat (kusejuha) põie ja peenise vahel. Sinu vananedes eesnääre suureneb ja võib hakata uriini voolu takistama. Selle väljutamine muutub vaevalisemaks ja nii on põis peaaegu kogu aeg täis. Paljud ravimid aitavad eesnääret vähendada ja uriinivoolu parandada.

Urineerimine tekitab kipitust või valu
Arvatavasti on tegemist kuseteede infektsiooniga. Suurem osa naisi põeb seda vähemalt korra elus. Meeste puhul on see haigus haruldasem, aga muutub vanemas eas tõenäolisemaks. Võimalik ka, et sul on mõni sugulisel teel nakanud haigus. Paari lihtsa uriinianalüüsiga on võimalik täpne diagnoos välja selgitada. Ravi toimub tavaliselt antibiootikumidega. Kui sümptomid tekivad tihti või pärast antibiootikumikuuri ei parane, siis võib tegemist olla haruldase interstitsiaalse tsüstiidi ehk kroonilise põievalu sündroomiga.

Sa lekid pidevalt, eriti siis, kui köhid või naerad
Kahjuks ei vaju ajaga lonti mitte ainult sinu nahk. Ka vaagnapiirkonna lihased lõdvenevad teataval määral ja selle tõttu on põiel vähem jõudu uriin sees hoida. Järsk surve kõhule – nagu juhtub raske eseme tõstmisel või naermisel – pigistab põit ja võib sellest pisut uriini välja suruda. Seda seisundit, mille nimi on inkontinentsus, ravitakse tihti tablettide või Kegeli harjutustega. Kui sa ei tea, mis need on, siis need seisnevad korduvas lihaste pingutamises uriinivoolu peatamiseks. Võid proovida Kegeli harjutusi teha näiteks koosolekute ajal.

Sind tabab tihti ootamatu, tugev urineerimissoov, aga muidu tunned ennast hästi
Sa istud laua taga ja tegeled oma asjadega, kui korraga kukub põis tähelepanu nõudma. Sa lähed tualetti, aga selleks ajaks, kui kohale jõuad, on põis juba lõpetanud. (Kas oleksid pidanud jooksma?) Tegemist võib olla nn üliaktiivse põiega, mis ilma pikalt ette hoiatamata püüab end tihti ja äkki tühjendada. Põielihased tõmbuvad jõuliselt kokku isegi siis, kui põis ei ole täis, ja see, et tualett on kaugel, neid suuresti ei huvita. See on just nagu pihku pistetud pomm, mille taimerile on jäänud aeg viis sekundit. Ravimitega on võimalik põielihaseid rahustada. Ära häbene, mine arsti juurde.

Mine EMO-sse
Sul on vaagnaosas valus, lisaks palavik, külmavärinad ja/või peapööritus
Tugev põiepõletik võib levida neerudesse ja vereringesse, seades sinu elu ohtu. Kuna neerud asuvad seljal kahel pool selgroogu, siis võib infektsioon põhjustada valu ühel või mõlemal pool seljas. Peaksid nii kiiresti kui võimalik minema EMO-sse, sest võid vajada veenisiseselt manustatavaid antibiootikume ja vedelikku.

Sul puudub urineerimise/roojamise üle igasugune kontroll
Insuldi või verejooksu, kasvaja või vigastuse tagajärjel tekkinud seljaajuprobleem võib põie ja soolte närvid täielikult välja lülitada. See on ülimalt kiiret reageerimist nõudev olukord. Heida pikali ja helista 112.