Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek sündis 24. detsembril 1897 Virumaal taluniku pojana. Pärast õpinguid Petrogradi Sõjaväemeditsiini Akadeemias naasis ta 1918. aastal kodumaale ja osales Vabadussõjas, jätkates seejärel teenistust ohvitserina. Tambek lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja pidas hiljem prokuröri ja õppejõu ametit. President Konstantin Pätsi kantselei ülem oli Tambek aastatel 1938–1940, 1974–1991 oli ta vabariigi presidendi kantselei ülem eksiilis.

Kanadas ilmunud mälestusteraamatu „Tõus ja mõõn“ kohta ütles Tambek, et see on väljalõige tema elust kodumaal, peamiselt ajast, mida mõned nimetavad vaikivaks, teised aga produktiivse töö ajastuks Eestis. Raamatu autori sõnul sai temast Konstantin Pätsi lähimaid inimesi ning oma mälestustes jutustab ta, kuidas elu teda selleks ametiks ette valmistas, kuidas ta oma ülesannetega toime tuli ja kuidas saatuse soosikuna tuli välja punasest põrgust ja pruunist rajust.

Elmar Tambek suri 26. juunil 1991 Vancouveris.

Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem Elmar Tambek sündis 24. detsembril 1897 Virumaal taluniku pojana. Pärast õpinguid Petrogradi Sõjaväemeditsiini Akadeemias naasis ta 1918. aastal kodumaale ja osales Vabadussõjas, jätkates seejärel teenistust ohvitserina. Tambek lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja pidas hiljem prokuröri ja õppejõu ametit. President Konstantin Pätsi kantselei ülem oli Tambek aastatel 1938–1940, 1974–1991 oli ta vabariigi presidendi kantselei ülem eksiilis.

Kanadas ilmunud mälestusteraamatu „Tõus ja mõõn“ kohta ütles Tambek, et see on väljalõige tema elust kodumaal, peamiselt ajast, mida mõned nimetavad vaikivaks, teised aga produktiivse töö ajastuks Eestis. Raamatu autori sõnul sai temast Konstantin Pätsi lähimaid inimesi ning oma mälestustes jutustab ta, kuidas elu teda selleks ametiks ette valmistas, kuidas ta oma ülesannetega toime tuli ja kuidas saatuse soosikuna tuli välja punasest põrgust ja pruunist rajust.

Elmar Tambek suri 26. juunil 1991 Vancouveris.