Ajalooliste romaanide komplekt

Komplekti kuuluvad kirjastuse Hea Lugu 2022. aasta ajalooliste romaanide võistluse I, II, ja III koha pälvinud teosed.

I koht

Salajane ristisõda
Raul Siniallik
208 lk, pehmed kaaned

Romaani tegevustik langeb ajavahemikule 1241-1242. Euroopat on tabanud mongolite sissetung. Paavst saadab oma erisaadikud – dominiiklased Cesare ja Tommaso – Liivimaale, et veenda seal äsja vallutatud maade isandaid uude ristisõtta. Paavsti eesmärgiks on sundida Novgorodi tunnistama end paavstivõimust sõltuvaks ja lõpetada sellega sajandeid kestnud kirikulõhe. Novgorodi elanikud kutsuvad iseseisvuse säilitamiseks appi oma pagendatud vürsti Aleksandri. Raamat kirjeldab nende ajalooliste sündmuste arengut, koos tagasivaadetega minevikku, läbi mitmete tegevusliinide (sakslased, eestlased, novgorodlased, tatarlased). Sündmuste arenedes need liinid lähenevad, kuni kohtuvad ja põimuvad romaani kulminatsioonis – Jäälahingus. Tegelaste seas on nii ajaloolisi isikuid (nt paavst Gregorius IX, Pleskau vürst Jaroslav) kui huvitavalt loodud tegelaskujusid (nt naissepp Jekaterina, eestide vanem Leko).

“Salajast ristisõda” hinnates leidis žürii liige kirjanik Arvo Valton: „Parim lugu. Toob eesti kirjandusse uudse naisvägilase kuju. Kui ongi kõrvalekaldeid tegelikult olnust, siis jäävad need lubatavuse piiridesse.“

Võime mõelda: see võis ju nii olla … Ja veel huvitavam on edasi mõelda, millises maailmas võiksime elada praegu, kui kirikulõhe saanuks toona ületatud.

II koht

Risti vägi
Sverre Lasn
384 lk, pehmed kaaned

“Risti väe” teemaks on inimsaatused 12. ja 13. sajandi ristisõdade keerises. Eri tegevusliine esindavad orduväe juht Arnof Herrafur, kaupmees Hansen Zeemerwalde ning tema pojad Peper ja Gunlach, arst Zoltan ja kaunitar Lucia, hertsog Svantepolk, Saksa Ordu suurmeister Kneipenrode ja isa Theodor, kes jõuab raamatus Falkenau ehk kodusemalt Kärkna kloostrit valitsema.

Usuvande all võitlemine oli toona paljudele vahend, mis vabastas nad ilmalikest muredest ja tagas koha paradiisis. Isa Theodor mõtiskleb lõpuks nii: “Kas pole vahel tugev vastutuul märgiks, et Jumal tahab sind teisele rajale suunata? Või on see proovilepanek? Millised rikkused olid Theodori hoolde antud! Tema aga arvas, et saabub maatasa tehtud kloostrisse. See oli hiigelsuur kindlus! Võibolla algab siit tema palveränd, taevaste vägede pealetung idas elava kärbesteneelaja, väärusulise ja verest joobunud Peltsebuli vastu, kelle jaoks sõda on rahu, vale on tõde, surm on elu, Põrgu on Paradiis.

Kas on parem olla väike kala suures meres või suur kala väikses tiigis? Kumb mõnusamalt elab? Hinges koer on ju parem olla kui surnud lõvi.”

Ka geograafiliselt väga laiahaardelist teost (saratseenide juurest jõutakse Saksa aladele ja Preisi ristisõdadesse, Ida-Euroopa mitmetesse piirkondadesse, Gotlandile, Leetu ja siis Liivimaale) aitavad paremini nautida käsikirja lõppu lisatud märkused (viited, sõna- ja tsitaatide seletused). Teost täiendavad ka graafiliselt kujundatud ajatelg ning raamatu sisekaanele kujundatud maakaart.

III koht

Minu venna keha
Lilli Luuk

184 lk, pehmed kaaned

“Minu venna keha” on romaan vabaduse kaotamisest ja leidmisest. Ühel hilissügisesel päeval asub 19-aastane Ellen teekonnale, mis viib ta läbi venelaste taasokupeeritud maa, sõjas purustatud linnade ja lõhutud maastike, aga ka iseenda sisse, lähemale oma senise elu, oma soovide ja hirmude mõistmisele.

„Kui ma tol sügisel enne talve päriselt aru hakkasin saama, et mina olen see, kes läheb, kui see kohale hakkas jõudma, et see ongi ainus võimalus, et ainult mina saangi minna, tõusis taevas kohe kõrgemale. Pilved ei läinud päris ära, aga hingamist tuli maa peale juurde, õhk muutus kargemaks ja päevad olid hommikust peale selgemad. Sügise põhjatuna näiv pori külmus läbi, must jää murdus hajevil praksatustega mu taldade all, kui ma hommikul lüpsikuga üle õue läksin, taevas õhetas hommikul ja lõõmas õhtu eel. Hall villane tekk oleks nagu meie talu kohalt korraks ära tõstetud. Ma ei arvanud muidugi, et see nii jääda saaks, aga nüüd sai natuke jälle hingata ja ma hingasin.“