Barutino

Tartus Karlovas elab ühes vanas korteris naljakas seltskond: puust ja pika ninaga sumomaadleja Barutino, temaga Jaapanis sõbraks saanud ja Eestisse restaureerijaks õppima tulnud siniste harjastega põrsas Riu-Riu ning kass Triibu. Nendega puutub kokku aga teisigi rohkem või vähem veidraid tegelasi, näiteks Barutino esimene treener Oleg Lego, hiiglased Ostumöll ja Metsatöll, kolm lindu: kiivitaja, koovitaja ja keevitaja, Võru punkarid, Petseri munkarid jne. Kõigil on pidevalt käsil põnevad ja kaasahaaravad ettevõtmised, millesse lugeja kaasatakse.

See on mõnus raamat nii lastele kui ka täiskasvanutele – sellistele, kes otsivad küll kerget meelelahutust ja lapsemeelsust, kuid hindavad ka püsiväärtusi, eeskätt sõprust, sihikindlust, leidlikkust ja traditsioonide austamist.

Nüüd sai Barutinol mõõt täis. Pakkumata Oleg Legole istetki, läks ta Mädasilmale kallale. Et too aga enam kusagilt rebida või kriimustada ei saaks, sidus kõhu ette padja. Barutino oli tõesti väga tugev ja küllap oleksid pahast uksest ainult pilpad järgi jäänud. Kuid enne lendas Mädasilm oma ainsalt hingelt mürtsudes aeda porilompi ja jäi oimetult selili lebama. „Kas ta on nüüd surnud?” ehmatas Riu-Riu. „Ei. Aga ta ei saa ennast enam liigutada,” teadis üks külalistest. „Ega rääkida,” lisas Oleg Lego. „Ega kiusata,” täiendas Barutino, kes oli väga rahul nagu oleks ta mõne yokozuna ehk eriti tugeva sumomaadleja üle võidu saanud.