Kristiina Lauritsatütar. Pärg

Sigrid Undset

Sigrid Undset kirjeldab keskajaainelise romaanisarja esimeses raamatus nimitegelase küpsemist tüdrukust nooreks naiseks, tema jäägitut armumist ja vastuseisu vanematega, kes talle abieluks väljavalitu Erlend Nikulausepojaga nõusolekut ei anna.

Norra kirjanduse klassik Sigrid Undset (1882–1949) pälvis keskaegse Põhjala elu mõjusa kirjeldamise eest teostes „Kristiina Lauritsatütar“ ja „Hobulahe Olav Audunipoeg“ 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia.

***

Akeri talupoegade gild oli pühendatud pühale Margareetale ja alustas igal aastal oma pidustusi kahekümnendal juulil, margareetapäeval.
Siis kogunesid õed ja vennad koos laste, külaliste ja teenijatega Akeri kirikusse ja kuulasid Margreti altarilt peetavat missat. Seejärel siirduti gildisaali, mis asus Hofvini hospidali juures. Seal pidutseti tavaliselt viis päeva.
Aga et Akeri kirik ja Hofvini hospidal kuulusid Nonneseterile ja paljud Akeri talupojad olid pealegi kloostri rentnikud, siis oli kombeks, et abtiss ja mõned vanemad õed austasid gildi esimesel päeval oma osavõtuga peolauast. Ja nendel noortel neidistel, kes olid kloostris ainult õpetust saamas ega kavatsenud õeskonda astuda, lubati kaasa tulla ja õhtul tantsida. Seetõttu pidid nad sel peol oma riideid ja mitte kloostrirüüd kandma.
Nõnda oli õhtul enne margareetapäeva noorõdede magamishoones sagimist palju. Peoleminekuks valmistuvad neidised tuhlasid oma kirstudes ja seadsid peorõivaid korda, kuna teised, vaesekesed, vaatasid nukralt pealt. Mõni asetas väikesi potte kaminasse ja keetis vett, mis pidi naha valgeks ja pehmeks tegema.
Teised jälle segasid midagi juustele määrimiseks. Kui juuksed pärast salkudeks jagati ja nahkrihmadega kõvasti kokku palmiti, saadi krussis ja käharad lokid.
Ingebjørg kraamis kõik oma peorõivad välja, kuid ei suutnud otsustada, mida selga panna – igatahes mitte kõige ilusamat leherohelist sametkleiti, see oli liiga kallis ja peen säärase talurahvapeo jaoks. Aga üks väike kleenuke õde, kes ei saanud kaasa minna – ta nimi oli Helga ja tema vanemad olid ta juba lapsena kloostrile ohverdanud –, tõmbas Kristiina kõrvale ja sosistas, et kindlasti paneb Ingebjørg selle rohelise kleidi ja samuti helepunase siidsärgi selga.
„Sina, Kristiina, oled alati minu vastu hea olnud,“ ütles Helga.
„Mul ei sobi küll eriti end säärastesse asjadesse segada, aga ma tahan sulle siiski midagi öelda. Too rüütel, kes teid kord kevadel koju saatis – ma olen ise näinud ja kuulnud, et Ingebjørg on temaga hiljemgi juttu ajanud – nad vestlesid kiriku juures ja see rüütel on teda oodanud üleval kitsas käigus, kui Ingebjørg prebendaari majja Ingunni juurde läheb. Aga rüütel pärib nimelt sinu järele ja Ingebjørg on lubanud sind kaasa võtta. Kuid ma võin kihla vedada, et sa pole sellest midagi kuulnud.“
„Ingebjørg ei ole sellest mulle midagi rääkinud,“ kinnitas Kristiina. Ta kõverdas huuli, et teine ei märkaks tema näole tükkivat naeratust. Siis niisugune oli Ingebjørg … „Loodetavasti saab ta aru, et mina pole säärane, kes majanurga või aia taha võõraste meestega kohtama jookseb,“ ütles ta uhkelt.
„Ilmaasjata rääkisin sulle seda. Oleks olnud targem, kui ma poleks sellest juttu teinudki,“ ütles Helga haavunult ja nad läksid lahku.
Aga kogu õhtu pingutas Kristiina, et naeratust tagasi hoida, kui keegi teda nägemas oli.

  • Kategooria: IlukirjandusVäliskirjandus
  • ISBN: 9789916601785
  • Tõlkija: Elvi Lumet
  • Formaat: 304 lk, 145 x 210 mm, kõvad kaaned
  • Kirjastaja: Hea Lugu
  • Ilmumisaasta: 2021

Sigrid Undset

Sigrid Undset (1882–1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjandusauhinna. Ta on kirjutanud 36 teost, millest kuulsaim on romaanitriloogia “Kristiina Lauritsatütar”. Sigrid Undseti kujunemist mõjutasid suuresti isalt omandatud laialdased teadmised arheoloogia, Norra saagade ja Skandinaavia rahvalaulude kohta. Pärast keskkooli käis Undset sekretärikursustel ja asus tööle tehasesse. Vabal ajal kirjutas Undset luuletusi, tegeles maalimisega... Loe edasi

Hea Lugu Sinu postkastis!

Liitu Hea Lugu kirjastuse ja Raamat24 e-poe uudiskirjaga.
Saadame Sulle häid pakkumisi ja anname märku, kui ilmub uusi raamatuid.

    Üldkontakt

    Telefon: 661 3399

    E-pood

    Ettevõttest

    Sotsiaalmeedia

    Raamat24 Facebook Hea Lugu Facebook Instagram

    Ootame sinu tagasisidet Raamat24 e-poele

    Samuti saad küsida millal tuleb uuesti müüki välja müüdud raamatuid.

      *Tärniga väljad on kohustuslikud