Lennart. Pöördtooliaastad

Endise diplomaadi, kirjaniku ja Lennart Meri lähedase kaasteelise Jaak Jõerüüdi kirjutatud näitemäng „Lennart. Pöördtooliaastad“ räägib iseseisvuse taastanud Eesti presidendi esimestest aastatest. See koosneb seitsmest episoodist, mis näitavad Kadrioru kabinettides käinud Eesti ülesehitustööd ja inimsuhete painutamist ühise edu nimel.

Jõerüüt kirjutab, et näidend ei esita Lennart Meri kui kirjaniku, filmitegija, diplomaadi ja poliitiku elulugu, ning see pole ka Eesti ajaloo nelja olulise aasta akadeemiline uurimus, ehkki faktid on näidendiga lahutamatult seotud. Ajastu probleemid, meeleolud ja tõsiasjad on täpsed, kuid rõhud on autori asetatud, teksti arhitektuur on autori oma.

„Maailma poliitikute ja riigitegelaste hulgas leidub igasuguseid: tagasihoidlikke tarkpäid, igavesti ametis püsivaid keskpärasusi, tulemusteta pürgijaid, edukaid tuhnuseid, mittepopulaarseid populiste. Ka normaalseid leidub, ime küll! Väheste kohta võib aga öelda, et nad on maagilised, kas nagu magnet, mis kõiki enda poole tõmbab, või nagu kobra, kes võib otsa vaadates hüpnotiseerida, keda tarvis. Lennart oli maagiline isiksus,“ sõnas Jõerüüt. Episood episoodi järel avanevad Lennarti isiksuse erinevad kihid. „Nagu näidendis, nii ka elus, oli Lennart Meri gigantne, vulkaaniline, öine, inimlik, muutlik, riiklik ja oraatorlik. Vahel nii, vahel naa, vahel hetkega ühest olekust ootamatult teise või kolmandassegi astuv, ja erandkordadel oli ta seda kõike korraga.“

Raamatus on Jaak Jõerüüdi eessõna näidendile ning kolm artiklit, mis avavad ajastu tausta. Nende autoriteks on Meri valmiskampaaniaga tegelenud Tiit Pruuli, Lennart Meriga koos kandideerinud politoloog ja poliitik Rein Taagepera ning Eesti õigus- ja riigiteadlane Jüri Raidla.