Teadvel ja teadvustatud keha

“Viiekümne kuueselt diagnoositi mu emal rinnavähk. Haigus oli tema kehas võimu enda kätte haaranud ning teda hoiatati, et ravi tuleb keeruline ja ränk. Prognoos oli algusest peale sünge. Vähk – alates kaenlaaluse tüki avastamisest kuni kõhunäärmesse levimiseni – oli tema jaoks raske ja minu jaoks hirmutav.
Arstide sõnul oli emal elada jäänud vaid mõni kuu. Sellest hoolimata püüdsin kangekaelselt ta tuju üleval hoida ja teesklesin, et see luupainaja läheb mööda. Kord tähendas üks mu kolleegidest, et olin jõudnud optimismi kontiinuumi. Ehk oli see viisakas vormis mõistaandmine, et elasin eituses. (Ma ei usu eitusesse, aga sellest pärastpoole.)
Siis aga juhtus kõige imelisem asi: ema vähk kadus.”

Kas mõtete muutmine võib parandada sinu tervist? Me kipume elama, justkui saaksid meie vaevused — näiteks jäigad põlved, pinges närvid või halvenenud nägemine — muutuda vaid ühes suunas ehk halvemaks. Auhinnatud sotsiaalpsühholoogi ja Harvardi ülikooli  esimese naissoost psühholoogiaprofessori Ellen J. Langeri elutöö tõestab selle arvamuse ekslikkust. Langerit kutsutakse ka mindfulness’i ja positiivse psühholoogia emaks.
Kumb on olulisem: mõistus või keha? See raamat toob ära palju uuringuid ja mõtlemapanevaid tõestusi, et mõistus ja keha pole mitte ainult seotud, vaid on tegelikult üks tervik, mis avab meile tohutu potentsiaali tervise ja õnne saavutamiseks.
„Olen püüdnud näidata, et keha tervise juures on esmamäärajaks nimelt meel ja et lihtne sekkumine, mis muudab meie mõtlemist, võib heaolu järsult parandada. Selle raamatuga loodan panna teid mõistma, et iga meie mõte võib meie tervist mõjutada. Tõepoolest, parem tervis võib olla vaid mõtte kaugusel,“ ütleb autor.