Keemiku haridusega kogenud viinameister Rita Vitt teeb oma Saksamaal Schwarzwaldis asuvas Brunnenhofi mahetalus juba üle 20 aasta likööre, mille retseptides ta sobitab kokku nii õite kui ürtide lõhna- ja maitsenüansse. Hõrgud, osalt ka eriskummalised kombinatsioonid pakuvad igale liköörinautijale uusi maitseelamusi, kehutades huvilist argiste loodusandidega loominguliselt ümber käima.
Retseptides on lähteained antud 1 ja 5 liitri likööri valmistamiseks.
Lisaks saate raamatust täpsed juhised ürtide-õite-viljade korjamiseks ja töötlemiseks ning ka likööri säilitamiseks. Autor soovitab: valmistage endale uusi maitseüllatusi, alustades magusa hõnguga üheksavägise-saialilleliköörist
ja lõpetades vürtsika rohelist värvi teelehe-kortslehelikööriga. Likööri valmistamisest võib saad tore harrastus, mis aitab ka taimi tundma õppida.
Raamatu ilusatel piltidel mõjuvad väga ahvatlevalt kannikese-, sireli-, ristikuõie- ja angervaksaliköör, kuid looduslikke rüüpeid saab teha nt ka lehisekäbidest ja kuusekasvudest, retseptides on soovitatud koos kasutada nt kõrvenõgeseid ja sarapuupähkleid ning rabarberit ja tüümiani.

Likööri ei ole keeruline teha. Lisaks loodusandidele on selleks kindlasti tarvis ka alkoholi. Likööri alkoholisisaldus peab olema vähemalt 15%, kuid see võib olla ka palju kõrgem. Oluline on, et alkohol toimib ka säilitusainena. Mida kõrgem on alkoholisisaldus, seda paremini liköör säilib. Ka 15% alkoholisisaldusega jook ei rikne, kuid see vananeb kindlasti kiiremini kui 30%, muutudes nii värvilt kui maitselt. Alkoholi lähteainest sõltub olulisel määral likööri aroom ning nii võivad teatud alkoholid toimida ka maitsestajana. Eriti õrnad aroomid, näiteks õielikööride omad, võivad aga kergesti puuviljaviina
või mõne muu destilleeritud alkoholi maitse varju jääda, mistõttu kasutatakse nende valmistamisel
neutraalse maitsega piiritust.
Kindla koostisosana täidab likööris olulist rolli veel vesi, sest selle raamatu retseptides on eelkõige kasutanud kuivatatud või vähese veesisaldusega ürte ja õisi. Kõige parema tulemuse annab ilma mingi kõrvalmaitseta pehme vee kasutamine. Kare vesi võib likööri hägustada. Kui kraanivesi on liiga lubjarikas, tuleb see asendada pehme karboniseerimata pudeliveega. Lähteainetest valmib sobiva kangusega nauditav jook just õige koguse vee lisamisel. Erinevalt marja- ja puuviljalikööridest tuleb õie- ja ürdilikööridesse lisada ka kogu vajalik suhkur, mesi vm magustaja.