Tormpuudlane tähendab korraga ägedat, järsku iseloomu, tormina möllavat loodusjõudu, mida ei õnnestu teistel vaigistada, ning omamoodi, kiiksuga olemist, mis normidega ei kohane.

Üle sajandi kulgevas loos seob inimesi veres edasikanduv „tormpuudlus”. Tunded, mis on olnud kunagi õhus, ei kao, vaid elavad teises ajas ja ruumis, saatjaks soov, et järgmisel põlvkonnal oleks kergem. Vahel sõltub kõik minevikust, aga mis siis, kui sa seda ei mäletagi – nagu peategelane Kaaren, keda saadab needus ja õnn unustada olnu.

„Elo Seliranna teoses kohtuvad Gabriel García Márquezi „Saja aasta üksilduse“ põlvkondade üksikisikuks sulamise maagiline realism, Laura Esquiveli „Nagu šokolaadi keeduvee“ mees- ja naissoo abitu teineteist aimav teineteiseotsing ning A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ ja „Kõrboja peremehe“ võitlus maaga ja püüd stiihiat üle kavaldada.“

Filmioperaator, stsenarist ja režissöör Elen Lotman

Elo Seliranna „Tormpuudlane“ on võimas lugemine inimese tugevusest ja töökusest. Eriliselt paistab silma peakangelanna Raba Liisa. Siit üks lõik tema iseloomustamiseks:

„Enne Hendriku ja Anniga kohtumist ootas Aado neid Toompeale tõusvate treppide juures, kus ta tahtis oma noorukese pruudiga paar pulmapeo​ üksikasja kokku leppida. Herta sillerdas nakkavalt ja sellest tüdrukust, kes äsja õmblusärist tänavale tormas, polnud temas jälgegi. Aado noogutas tema jutu ning muljete peale ja pööras siis jälle pulmakorralduse juurde tagasi. Nende sabas lonkiva Liisa oleks ta täiesti unustanud, kui kare hääl poleks korraga teda kutsutute nimekirja ettelugemisel seganud. „Ütelge palun, kuidas​ ma saaks endale õmblemise masina soetada?“ 

Aado pööras alles alles nüüd Herta saatjale tähelepanu. See kohmaka olemisega talunaine vaatas talle otsa mitte naiselikult paluvalt, vaid tungivalt. Nõrgem tunneb ära tugevama. Aado tardus kui hiir mao ees. Kõik need keerulised poliitiliste mängude mängijad, Venemaalt tulevad karusnahaärimehed ja inglastest ostjad ei olnud kuulnud herr Rummat kogelemas. Kui nad sellel hetkel oleks Toomapea veerule jalutama sattunud, saanuks nad teada, et ka tema kardab midagi või kedagi. Tegemise julgust. Elamise oma. Iseendalegi üllatuseks jättis Ado elu tähtsaima ja tervele saksa kogukonnale kohta kätte näitava sündmuse kavandamise katki ning pühendus Raba Liisa südamesoovile."